1953–1974

Esimene periood: 1953–1974 (noorpõlve-aastad ja õpingud)

Olud ja tegevused enne iseseisvate looduseuuringute algust.

1953, juuli: Sündisin Tartu linnas Toomemäel (nii mulle on väidetud, ise ei mäleta).

Matti 9 kuud

1954-1955: Selle perioodi veetsin valdavalt ilmselt ühes Tartu lastesõimes – võimalik, et Õnne tänaval (aga seda ma eriti ei mäleta: mingi kisa seal oli, ja ilmselt mitte meeldiv paik).

1956–1960: Neli aastat väldanud laseteaia-vangistus Tartu linnas, toonase Tähe tänava alguses, Tähe tn 2.

Vahemikus september kuni juuni lubati mind vanemate koju vaid üks kord nädalas – pühapäevaks; ning vahepealsed suvised ajad veetsin lasteaia-laagrites Vastse-Kuustes, Moostes ja Ahjal (vanades mõisates, mis külmal aastaajal tegutsesid koolidena).

1956–1960: Suveti vahel (augustis?) koos vanematega (Linda ja Viktor) Toilas (Allika tn 2) vanatädi (Hilda Linnamaa) juures külas; sealt on mu vanematelt mõned fotod, ent ise ma seda aega ei mäleta.

1959 jm: Pühapäev Tartu linnas – oli SAUNA-päev! ... Kogu linn kogunes siis Emajõe äärde samanimelise sauna ukse taha ... Järjekord oli pikk, seal tuli seista tunde ... Kokkuvõttes kulus saunale ära enam-vähem kogu päev. Ja nõnda iga nädal! Mis mulle veel meenub seoses selle saunaga, on see, et seal oli bassein, kus väikesi lapsi õpetati ujuma. No pandi mindki 6-aasta vanuses sinna basseini, anti laud kätte ja hakka siputama jalgadaega ... No ma siis hoidsin lauast kinni siputasin, püsisin pinnal ... Aga siis võeti laud käest ära, ja „siputa nüüd edasi” ... Aga siis vajusin ma otsejoones põhja, hakkasin uppuma ... Sest minu jäsemed ei olnud veel valmis ujuma ... !!! Õnneks ma tol korral ära ei uppund ...

Emajõe tänav Tartus koos toonase saunahoonega vasakut kätt (foto netist)

Läks aega veel 5 aastat, kui juulikuus 1964, vanuses 11 a õppisin ujuma Kalijärves Jänedal: libistasin end veepinnale, sirutasin oma pikavõitu koivad välja, ja jäin veepinnale püsima! Aga miks oli vaja minu kallal vägivalda tarvitada 5 aastat varem, täpselt samal teemal ... ???

1960, september: vabanemine 4 aastat väldanud lasteaia-vangistusest Tartus. --> https://youtu.be/OEkkXRmcWOI

1960–1971: Õppimine Tartu 2. Keskkoolis, alates 1963. a inglise keele eriklassis (inglise keele tund oli kuuel päeval nädalas!). 1968–1971 lisandus prantsuse keel, Lauri Leesi oli õpetaja.

1960–1961: Saksa keele tunnid pühapäeviti koduõpetaja tunnis Tähtvere linnaosas; see koduõpetaja (pensionieas saksa tädi) kinkis mulle kolme värviga taskulambi, kui olin 7 aastat vana. Kui selle lambiga sügisõhtul oma koolimajja sisenesin, siis võttis seal valves olnud õpetaja Tuvi minult lambi ära ja enam tagasi ei andnud ... (nii kogesin oma lapsepõlves alatut röövimist)

1961, juuli: Suvephukus Põhja-Kaukaasias Železnovodski linnakeses, kus mu isa Viktor veetis operatsiooni-järgset ravi mineraalvetel. Mäletan sellest sõidust mitut asja: 1) juulikuus oli väljas väga palav; 2) majakeses, kus elasime olid aias valged floksid, mis lõhnasid väga tugevalt; 3) tänavate ääres kasvasid kreeka pähklipuud, kus pähklid olid söömiseks veel liiga väikesed ja toored; 4) linna taga Železnaja mäele kõndides kasvas seal tammik, mille all metsarajal jalutasid mardikad, sh põderpõrnikas, kelle ma oma putukakogusse võtsin; 5) ja kui rongiga koos isaga Kislovodskisse sõitsime, siis läbi akna paistis kahe lumise tipuga Elbruse mägi (16 aastat hiljem viibisin selle mäe jalamil, üleliidulisel nahkhiireuurimise konverentsil). --> foto

1961–1962: Paar korda nädalas käisin ühes jõeäärses majas keraamika ringis, kus voolisime savist kujusid, mis hiljem ahjus kõvaks põletati ning värvidega üle glasuuriti. Minu sealsetest töödest on meelde jäänud 1) krussis juustega must neegripea, 2) maja koos keldriga ja 3) kogukas kilpkonn – need paiknesid meie korteris Tartus, Kooli tn 26 ning hiljem mu vanemate korteris Kalda tee 6, ent ei tea mis neist nüüdseks on saanud. Mina sain omale isikliku korteri 40 aasta vanuselt, aastal 1993; ja seega minu poolt varem soetatud „varandus” oli enam-vähem olematu: pilla-palla laiali mööda maailma; arvestades ka, et Penijõelt Tartusse metsainstituuti tööle tulles elasin Tartu linna erinevates osades üüritubades või tuttavate juures tervelt 10 aastat (1984–1993). Kokkuvõttes: minu varajase lapsepõlve kunstiteosed polnud minuga kaasas, ja samuti minu 5-keeleline Brotherone kitarr, mis jäi Penijõele, kuni lõpuks ema Linda rahalise toetuse abiga sain osta omale isikliku kahe-toalise korteri Tartu Annelinnas.

1961–1970: Suveti ja vahel ka talvistel koolivaheaegadel Toilas (Allika tn 2) vanatädi juures külas (kui buss Tartust Toilasse suutis läbida lumehangi, mida mitte alati ei juhtunud). Sealt on mitmed kenad lapseaja mälestused, sh ühised tegevused (nagu küla peal mardisandis käimine, pallimängimine, ümbruskonnas matkamine) koos kohalike lastega: Urmi, Kai, Margus, Tiina ja Indrek.

Vaade Toila kodu aia äärest mere poole (1960-ndad)

1963–1967: Õpingud Tartu Laste Kunstikoolis (soojadel kevadpäevadel väljasõitudega maalima Elva jõe äärde Peedule ja Palamusele). Õppeaineid oli seal koolis viis: joonistamine, maalimine, kompositsioon, skulptuur ja kunstiajalugu. Oma ema Linda abiga valmisid mul paksud kunstiteemaliste postkaartidega albumid, mida seal koolis näitasin.

1960-ndad: Lindude õppetunnid Tartu Naturalistide Jaamas, Lille tn 10 (Heinrich Veromanni juhendamisel). Ühel aastal lisaks osalemine sealsamas keemiaringis (kuni meie klassi poistest koosnev seltskond ringile ostetud kemikaalid lõviosas ära kasutas – iseseisvalt valmistades benagali tulesid, musta püssirohu jõul taevasse lendavaid rakette jm põnevat).

1965, märts: Koos oma vanematega kevadisel koolivaheajal sõit Gruusiasse (Tbilisi) ja Armeeniasse (Jerevan, Oktemberjan, Diližan). Tbilisist on jäänud meelde, et seal kesklinnas tuututasid pidevalt autod – kogu päeva läbi –, mulle arusaamatu värk (pidev müra pole ju teave !!). Jerevanist on meeles kesklinna tunnushoone Matenadaran ja botaanikaaed ülal mäe otsas, kus isa Viktor õpetas mulle puud nimega „glediitsia” (hiigelsuured kaunviljad). Siis veel mustjas koer Dobermann, kes hüppas läbi rõnga (tegin sellest hüppest foto oma Smena fotokaameraga). Oktemberjanis oli isal õpilane, kelle tööd ta juhendas; seal keldris oli talvekülma eest varjul sidrunipuu, kollased viljad küljes. Diližanis asus lähedal külmaveeline Sevani järv, mäe nõlval hõre valgepöögi mets ning linnakeses joonistas mu ema Linda pastelli-värvidega majavaate, mis hiljem Tartu Kunstimuuseumis olevat saanud auhinna.

1967: Viimane suvi pioneerilaagris – see oli Keila-Joal ning päädis ellujäämis-tegevustega „sajandi tormi” epitsentris. Eelmised pioneerilaagri-suved – neile eelnenud lasteia suvede järel – veetsin aga alates 1961. a Karepal, Kuremaal, Värskas, Pootsis ja Pihtlas.

1967, august: Koos oma vanematega kahenädalane bussiekskursioon Krimmi. Isa Viktor näitas mulle mäe otsas botaanikaaias maasikapuud, kes oli koore ära visanud. Veetaksoga sai sõita Jaltast mõnda teise rannaäärsessse linnakesse. Ööbisime telkides ja magamiskottides ning Jalta rannas tulid ööpimeduses rannaliivale kõndima arvukad krabid, korjasime neid ja keetsime ämbris bussijuhi leeklambi tulel.

1967 jne: Omatehtud rakettide lennutamine kodumaa taevas. --> https://arvamus.postimees.ee/8272360/matti-masing-paul-mccartney-ja-1960ndate-tartu-kull-tegime-uheskoos-agedaid-asju

1968: Osa suvest veetsin Puhtu ornitoloogiajaamas lindude teemal abitööjõuna, sh Ulluta saarel. Puhtust käisime jalgsi Virtsu poest toitu toomas. Teel olevat raudteed ületades oli seal silt: „Peatu! Hoidu rongi eest!” (Mu arvates naljakas tekst: kui oled juba peatu, miks on siis vaja veel hoiduda rongi eest?)

1969 jne: Huvil põhinevad sõidud mitmel pool Eestis enda ostetud meeste-jalgrattal „Ukraina”, sh valge-toonekure pesade inventuur Valga rajoonis LUS-i usaldusmehena augustis 1969.

1969: Esmakordselt ca 10-päevasel tööl suvisel koolivaheajal (Valguta kolhoos, Võrtsjärve ääres; tööks oli vikatiga võsa lõikamine kraavide kallastelt). Tartust Valgutasse ja tagasi sõitsin oma uuel jalgrattal. Valgutast tädi juurde Toilasse sõites küsis tädi Hilda, et näitaksin talle oma käsi; käel olid villid, mispeale ta uskus, et olin tõesti vikatiga tööd teinud.

1970: Eesti Õpilasmaleva Leedu rühma tegevustes osalemine suvel, elukoht lagendikul Vilniuse linna lähedal. Ning õpilasmaleva kogunemisele Rõuges samal suvel tulin Tartus kohale ikka oma jalgrattaga ... --> https://parnu.postimees.ee/7027497/valter-parve-malevaga-leedumaal

1971, juuni: Tartu 2. Keskkooli lõptamine (11a klass), keskmine hinne lõputunnistusel oli 3,6. Taolise hindega ma Tartu Ülikooli eksamitelt sama aasta augustis läbi ei saanud. --> https://youtu.be/CbJDIPLQXlo

1971, juuli: Eesti noorte meister vibuspordis 50 m distantsil. --> https://youtu.be/CjUERlPa3W0

1971, augusti lõpp: Asumine tööle Matsalu Riiklikule Looduskaitsealale töölisena (sest kool sai läbi ja tuli minna kuhugi edasi ...). Septembrikuus töötasin Kabli linnujaamas, püüdes ja rõngastades linde. Talveperioodil oli valdavalt tubane töö Matsalu rõngastuskeskuses, kus valmistasin linnurõngaid, tagudes alumiiniumiribadele peale rõnganumbreid. Päevanorm oli vist 1000 rõngast. Kui selle normi ületasin, sain nädalas vaba päeva juurde, ning sõitsin siis Tallinna peale kõndima ...

Elasin Penijõe mõisahoones ahjuga toas, kus aken ei pidanud külma. Vabadel hetkedel tegelesin muusikaga: kirjutasin laule eesti ja inglise keeles. Muusika salvestamise võimalused olid toona nigelad, ning mul oli kavas need oma laulud millalgi plaadile panna ...

See esimene periood minu elust Penijõel lõppes aprillis 1972, kui sain kutse Nõukogude armeesse ning enne sõjaväkke minekut elasin paar nädalat tõelist hipi-elu Tartu linnas.

1972–1974: Ajateenistus Nõukogude Armees, soldatina.

1974–1975: Teine periood minu elust Penijõel, kui töötasin juba tuttaval Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal (seekord tehniku ametikohal) ning elasin taas juba tuttavas Penijõe mõisahoones, teisel korrusel nüüdki. Sügisel ja kevadel püüdsin ja rõngastasin linde, seejuures valmistades pesakastidesse automaatpüüniseid. 1974. aasta sügisel oli minu töö Puise linnujaamas, kus suure linnumõrra abil püüdsin ja rõngastasin rändel olevaid linde kahe kuu vältel ning peamiselt ihuüksi.

Penijõe mõisahoone, ca 1975

Talvel toimus küttepuude varumine kõikide kaitseala hoonete kütmiseks aasta vältel. Noja seal koos töökaaslastega päevast päeva aega veetes oli komme kõvasti napsu võtta: mäletan, et kord olin kaks nädalat järjest ebakaine ... Noja maikuus 1975 toimus ju kuulus Operatsioon „Larus” – Sven Onno kava kohaselt saadeti kõikidele piirkonna väikesaartele – kajakate koorumise ajaks mai lõpus – kaheks nädalaks linnuvaatlejad elama. Mina sattusin Mustakivi-Laeka rahule, kus elasin telgis. Aga tollel aastal tuli mai lõpus lumi maha, ning minul oli harukordne võimalus vaadelda, kuidas vastkoorunud ning seejärel jäätunud linnupoegadele elu sisse tuli, kui mõni päev hiljam ilm soojemaks läks ... Aga kõrval-asuval Tauksi saarel elav ronk käis igal hommikul rannariba üle ja korjas sealt oma perele linnupoegi toiduks ...

See periood lõppes nii, et kui augustikuus 1975 sain töökohast korralise puhkuse, siis sõitsin oma vanemate koju Tartus (Kalda tee 6) ning valmistusin seal ülikooli eksamiteks ... Ning saingi Tartu Ülikooli bioloogia kursusele sisse.