Esileht

Ühel karvasevõitu detsembrikuu hommikul, kui Hispaanias oli „bank holiday” ärkasin oma voodis Playa de San Juan’is ja avastasin, et maailmas on midagi valesti ...

Playa San Juan, hiline hommik ...

Mina olen Matti. Minu huvi on olnud ja on seniajani teha maailmas avastusi – esmalt edale ja seejärel teavitada neist ülejäänud maailma ehk inimühiskonda.

Eile õhtul (8. detsembril 2025) juhtusin vaatama telekast filmi Dalai Lama ja Tutu omavahelise suhtluse kohta. Oli üsna omapärane film ... Seal läbis mõte, et õige, inimväärne ja rahumeelne ühiskond on võimalik siis, kui igaüks alustab endast ja oma perest, soovides ja ka tehes teistele head ning seda suunda üle maailma laiendades ning jätkates saavutab inimkond aja jooksul õnne. ... Kena fantaasia, aga tegelikkuseks pole saanud ... Kahju, aga nii on ...

Film: Dalai Lama ja Tutu

Minu jaoks oli see saade pisut liiga ühekülgne, ainult ühe suuna toonitamine, aga hea küll ... Ju siis saate tegijaile ja seal osalenuile just nõnda sobis .... Noja muidugi, Dalai Lama, poisikesena juba varasest noorusest istunud vangis oma Tiibetimaa lossis, pidi olema üsna piiratud silmaringiga olend. Ent selles filmis ta ütles, et teda on huvitanud õppimine; ta õpib kogu aeg, ja ta on suhelnud ka teadlastega, kellelt on samuti midagi õppinud ... No selge, siis on ta suutnud mõnel määral korvata oma noorpõlve vangistuse puudujääki ja omab suhteliselt laia silmaringi. Lisaks on ta üsna suur rändaja mööda maailma; ja kui rändamine talle meeldib, siis sealgi saab ta taas midagi juurde õppida kogu aeg ...

Nonii, siinkohal olen mina, Matti de Tartu, temaga ühel rajal ... Mullegi meedib liikumine, sh rändamine maailma erinevais paigus, ning seejuures ma ka õpin midagi ... On ju hästi teada minu väide ”iga öö on avastus”, mis millalgi (aastal 2008 vist) sai avaldatud ühes Virumaa ajalehes. Sellele lausele võin lisada: „ka iga päev on avastus” ..., „ka iga hommik on avastus” ... Ja „avastus võib olla ka õhtu”, miks mitte ...

Iga öö ...

Märkan, et olen sattunud siin heietama üht jutulõnga ... Ent eks seegi on rada, mis kuhugi viib ...

Asi nüüd selles, et miks ma siinset blogi üldse alustan ... Kui on esmaba hiline hommik, kuupäev 8. detsember ja aasta 2025?

Asi on nimelt selles, et täna hilishommikul ärgates, kui mu vasak õlg ikka veel teeb valu – nii et korralikku korvpalli pole saanud mängida juba augusti algusest peale, kui koos oma lõunamaa sõpradega tegime head mängu (seejuures näidates noorematele põlvkondadele kõrget klassi) asukohas nimega Vastse-Kuuste ... Kus mõni aeg varem olin leidnud korraliku korvpalli-platsi vana mõisapargi taga lagendikul. Noja seal siis mängisime korvpalli ühel soojal suvepäeval, kui eelnevalt tutvustasin oma sõpradele üht mõnusat avalikku supluskohta Leevi jõe kaldal.

Vastse-Kuuste korvpall, 2025

See Vastse-Kuuste mõis, nagu terve hulk muidki paiku Eestimaal, on olnud minu elupaik ja kodu 1950-ndatel, kui ma 4 aastat järjest olin arvel ühes Tartu linna lasteaias (all joonisel: valge ringiga on näidatud magamistoa aken minu voodi taga), kust mind välja (s.t oma vanemate juurde koju Tartu linnas, Kooli tn 26) lubati vaid üheks päevaks nädalas – pühapäevaks! Noja suvel oli see sund-asumine Tartu linna Tähe tänava maja asemel ühel suvel Vastse-Kuustes. Mõnel muul suvel aga Ahjal või Moostes.

Tähe tänava maja Tartus, 1960-ndad ...

Nonii, nõndapalju siis 1950-ndatest. Aga praegu on lõpusirgel aasta 2025. Ja mina asun Playa de San Juanis, Tenerife saarel, kus olen harjunud talvesid veetma alates aastast 2010. Siit on näha, et aeg kulgeb ... Ja nõnda ta tõesti teeb ...

Ent miks otsustasin alustada oma isikliku blogiga ... ???

Põhjus on tegelikult lihtne. Olen pidanud jälgima ning kurvastusega avastama, et minu poolt internetti pandud materjalid leiavad moonutamist teiste poolt, kes mind ei tunne ja keda mina ei tunne ... Ent ometi nad moonutavad: kas kustutavad minu poolt üles pandud olulist teksti (nt Vikipeedias), või sulevad üldse rea netilehti-andmebaase (nt hot.ee all, aastal 2016), mis on olnud minu ja mu teekaaslaste tööde viljad, tegutsedes viljakalt oma erialadel aastakümneid ...

Ekraanipilt: Vikipeedia, MM

Siit edasi on juba loomulik samm teha ISE OMA LEHT netis, kus ma saan vabalt öelda, mis TEGELIKULT toimub, ja millega ma samal ajal kõrvaldan teiste poolt aina toodetud moonutusi ja puudujääke, ning jätkan oma teekonda ühiskonna teavitajana ...

Keegi (ma ei tea kes) on hiljuti muutnud oluliselt minu isiklikku teabelehte Vikipeedias, kustutades sealt olulisi ning koguni teetähislikke momente eesti ühiskonna kulgemiste ajaloos ... Märtsis 1996. kui mul avanes võimalus oma toonases töökohas, Eesti Metsainstituudis Tartus, arvuti ja interneti vahendusel luua eestikeelne elektrooniline avatud ühiskond (EAÜ), siis seda ma pean oluliseks teetähiseks suletud maailmast tulnud ühiskonna jaoks ... Minupoolne ühiskonna avamine toimus e-kirjades, e-listides jm interneti-kanalites alates aastast 1996. See toimub seniajani, kus üks hea võimalus on panna netti oma valmistatud filme, ettekandeid, tehtud uuringute kokkuvõtteid, õppematku looduses jm. Noja lisaks tegevused erinevates netilehtedes guugli all, mis seniajani püsivad, pole kustunud ää ... -->

Loomastiku Seirekeskus, 2011

Bats in Towns, 2012

Muraste klint, 2012

LENA-Eesti, 2013

Avatud Ühiskond, 2013

ResearchGate: Matti Masing, ca 2015

Eesti nahkhiirte ..., 2019

Loodusekoda, 2023

Bat Station, 2023

Asjaolu, et keegi suvaliselt muudab minu poolt maailmale pakutud ning ühiskonnale vajalikku teabeallikat netis on taas üks suur moonutus muude valede ja kuritegude rivi kõrval, mis siin maal on vohanud nüüdseks juba väga pikka aega ... Muuseas, kui soovite rohkem teada neist moonutustest, valedest ja kuritegudest, siis tänavugi olen ma neist pajatanud üpris kenakese hulga lugusid, seejuures on mõni neist avaldatud ajalehes "Postimees". Ent telesaade "Pealtnägija" ei nõustunud avalikustama eesti looduskaitse allakäigu teemat, pärast kuid kestnud läbirääkimisi selle toimetusega, mis tegelikult algasid juba millalgi paarkümmend aastat varem ... Nii on: mõni ajaleht avaldab killukese minu jutust, mõni TV-kanal aga suleb oma silmad (ja koos sellega suure osa rahva silmadest ning kõrvadest) ühiskonnale olulises teemas ...

Nii olen mina pidanud ikka isiklikult hoolitsema selle eest, et ühiskonnale vajalik teave ühiskonda jõuaks ...

Niisiis, oli märtsikuu 1996, kui andsin välja elektroonilise ajakirja „Looduskaitse Teataja” esimese numbri. Seda ajakirja andsin välja neli korda aastas, mitu aastat järjest ... Kuni kõik oluline sai minu poolt öeldud. Lisaks andsin välja erialast ingliskeelset e-ajakirja „Eptesicus – electronic newsletter on boreal bats” – taas üks põnev ja teaberohke väljaanne, kus mina ja mu kolleegid avaldasid nahkhiirte teemal artikleid 5 aasta jooksul. Ja siis, aastal 2016 vist, sulges „hot.ee” kõik oma netikohad ja koos sellega kadusid netist minu koostatud olulised teabeallikad nagu: „Eptesicus – electronic newsletter on boreal bats”, Sicista Arenduskeskus, Eestikeelsete imetajanimede komisjon, Pisiimetajad – kaitset vajavad pisiimetajad Eestis.

Toon siin ära nende materjalide tutvustuse piltidena – hea tegu endale meenutada ja muidugi ka kogu maailmale ning eesti ühiskonnale vaadata ...

                Praegu suletud netikohad ... Aga nii ei jää ... !!! -->

Looduskaitse Teataja, nr 2 ...

Eptesicus, nr 1 ...

Pisiimetajad ...

Sicista leht ...

Ja siinkohas sobib taas taas meenutada eile telekast nähtud filmi, kus vanamehed 14. Dalai Lama ja lõuna-aafriklane Desmond Tutu omavahel üksteist tögasid ning nalja viskasid ...

(Vaatan praegu netist, et Dalai Lamal oli tänavu juulikuus 90. aasta juubel ... Minugi poolt talle sel puhul õnnitlused siin blogis toodud!)

Dalai Lama ja Tutu

Olgu siis, praeguseks kõik ... UUS BLOGI on minu poolt nüüd avatud -- igale huvilisele vaadata, lugeda ja mõtiskleda ... Oluline teave on minu poolt eesti ühiskonnale, eesti keeles ja eesti meeles taas edasi antud ...

Ja nõnda olen tasapisi asunud taastama internetis varem olnud teavet ... Ega seda vist muud moodi taastada ei saagi, kui et ISE asuda tegutsema ... On ju nii, Watson?