1991–1999
Kolmas periood: 1991–1999 (loodusuuringute jätkumine, ühiskondliku aktiivsuse algus)
Väikeloomade (nahkhiirte ja muude) uurimine Eestis jm Euroopas. Eesti ühiskonna laialdane teavitamine interneti vahendusel. Arvukad loodusuuringud, ekspeditsioonid, osalemine konverentsidel, ettekanded, artiklid, raamatud, õpilaste juhendamine.
1991: Nahkhiirte uurimise neljanda perioodi algus Eestis (ultrahelidetektorite kasutuselevõtt ja töö nendega).
1991 ja 1992: Ultraheli-detektorite kasutuselevõtt nahkhiirte uurimisel Eestis (Lauri Lutsar, Matti Masing). (Joonised 1 ja 2) --> Masing, 1994f, 1999c
Joonis 1. Ultraheli-detektor SBR-1200, mida kasutasin välitöödel aastail 1992–1999
Joonis 2. Uuema põlvkonna ultraheli-detektorid Pettersson D200 ja D240x, mis olid kasutusel nahkhiirte riiklikus seires ja muudes uuringutes aastail 2000–2024
1991: Kuhja-uruhiir (Microtus rossiaemeridionalis) – uus uruhiireliik Eestis, Lätis ja Leedus. (Joonis 3) --> Zagorodniuk jt, 1991; Masing, 1991c, 1999i
Joonis 3. Põld-uruhiir – oma teisikliigi, kuhja-uruhiire sarnane loom
1991: „Loomaliikide tundja” (artikkel ajakirjas Eesti Loodus). --> Masing, 1991a
1991: Salu-vööttigu (Cepaea nemoralis) – uus teoliik mandri-Eestis. (Joonis 4) --> Masing, 1994h
Joonis 4. Salu-vööttigu, ronimas oma tüüpilises elupaigas puu otsas
1991, veebruar, aprill: Põld-uruhiire teisikliikide koljutunnuste uurimine Kiievis.
1991, oktoober: Pisiimetajate taksonoomia-alane ekspeditsioon Viiburi linna Leningradi oblastis.
1991–1996: Pisiimetajate-alased välitööd meresaartel (Abruka, Muhu, Saaremaa, Vilsandi ja Vormsi) ning mandril (Läänemaa, Tartumaa, Võrumaa). Saarte pisiimetajate fauna ja elupaikade tundmaõppimine. Põld-uruhiire teisikliikide, võsa-uruhiire jt pisiimetaja-liikide püüdmine, mõõtmine ja elupaikade kirjeldamine mitmel pool Eestis. Loodusõppe-kallakuga Tallinna 3. Keskkooli bussiekskursioon Lätti ja Leetu (oktoobri algul 1991), kus mõlemas riigis tõestasin ühe püügiöö vältel esmakordselt kuhja-uruhiire (Microtus rossiaemeridionalis). (Joonis 5) --> Masing, 1991a,b,c, 1993b, 1996d, 1997a, 1999h
Joonis 5. Matti, Abruka saarel pisiimetajaid uurimas (2000)
1992: Koopaämblik (Meta menardi) – uus ämblikuliik Eestis (Abruka saar). (Joonis 6) --> Masing & Vilbaste, 1993
Joonis 6. Koopämblik ja tema valged kookonid Abruka saare keldri laes (Eesti Looduse artiklist 1993)
1992: Nahkhiirte detektorloenduse metoodika (RCM, RCM-2) väljatöötamise algus Eestis. (ettekanne Tartus, 1994). Detektorloendused Kuressaares ja Tartus. (Joonis 7) --> Masing, 1994f, 1999c
Joonis 7. Nahkhiirte detektor-loenduse rajad Tartus: Toome (A), Tähtvere (B) ja Emajõe (C). Näidatud on ka 5-min punktloenduse punktid. Käigus aastast 1992.
1992: Artikkel „Nahkhiirte olukorrast ja kaitsest Eestis”. --> Masing, 1992
1993: Ettepanek loodusteaduse kui loodushariduse ja looduskaitse aluse lülitamiseks looduskaitse seadusesse (Eesti Metsainstituudi Looduskaitse labor).
1993: Looduskaitse Järelvalve Komisjoni (LKJK) loomine.
1993: Kolmepäevane uurimisretk Osmussaarele, mille korraldas toonane Keskkonnateenistus Haapsalus; selle retke tulemused avaldasin hiljem LUS-i kogumikus. --> Masing, 1995f
1993–1994: Loomastiku riikliku seire käivitamine Eestis. --> Masing, 1994a,e, 1995e,h, 2000a
1993–1994: Lendorava otsing Ida-Eesti metsades. (Joonis 8) --> Masing, 1994d
Joonis 8. Kevadel 1994 Võrumaa metsades lendorava tegevusjälgi otsides viidi mind ühel päeval metsade kohale lennukiga sõitma. Fotolt võib paista, et „lendorav” olin selles mängus hoopis mina, Matti.
1994, jaanuar: Postulaadid Eesti looduskaitse kohta --> LKT 2-1 (1996)
1994–2024: Nahkhiirte riiklik seire Eestis, detektorloendused suve alguse seirejaamades. (Joonised 9 ja 10) --> Masing, 1995h, 1999g
Joonis 9. Suve alguse detektorloenduse seirejaamade kaart. Käigus nahkhiirte riiklikus seires aastail 2016–2024.
Joonis 10. Kuressaare loendusrada ja 5-min loenduspunktid, käigus alates 1992
1994: Põhjamaade herpetoloogia konverents Eestis (Roosta) ja seal esitatud ettekanne: „Methods used for monitoring amphibian populations in Estonia”. (Joonis 11) --> Masing, 1997b; --> ResearchGate
Joonis 11. Artikkel kahepaiksete seire metoodika kohta Eestis (1997)
1994–2000: Järvekonna (Rana ridibunda) leid Tartu linnas --> Masing, 1994b
--> https://loomaseire.blogspot.com/p/vaikeloomad-elustiku-seires-siin.html
1995: Euroopa imetajate uurimise konverents Southamptonis Lõuna-Inglismaal. Ettekanded teemadel: Kuhja-uruhiire teadusnime äramuutmine, siilide eristamistunnused. Koostöö kavandamine kolleegidega Leedust ja Norrast. (Joonised 12 ja 13) --> Masing, 1995a,c
Joonis 12. Artikkel kuhja-uruhiire (Microtus levis) koljutunnustest (Masing, 1999f), mis oli aluseks selle liigi teadusnime muutmisel: Microtus rossiaemeridionalis Ognev, 1924 --> Microtus levis Miller, 1908
Joonis 13. Kuhja-uruhiire (Microtus levis) taksonoomia arutelu netis (2025)
1995: Nahkhiirte detektorloenduste algus Leedus (sh leedu kolleegide juhendamine Vilniuses jm). --> Masing, 1995b,i; Masing jt, 1997
1996, märts: Elektroonilise Avatud Ühiskonna (EAÜ) loomine Eestis (e-kirjad, e-listid jm netis).
1996, märts: E-ajakiri „Looduskaitse Teataja” (LKT) esimene number.
1996, mai: Euroopa siiliuurimise konverents Norras. (Matti Masing, Astrid Murumägi) --> Murumägi & Masing, 1996; Masing, 1996a,c,i
1996, august: Euroopa nahkhiirte uurimise konverents Veldhovenis (Holland) ja seejärel detektoriseminar Luxembourgis. (Joonis 14) Osalemine ettekannetega. (Matti Masing, Kaja Lotman)
Joonis 14. Euroopa nahkhiirte uurimise konverents Veldhovenis (Holland). Fotol, alates vasakult: nahkhiireuurija Bulgaariast, Irina Rakhmatulina (Aserbaidžaan), Tolibdzhon Khabilov (Tadžikistan) ja Matti Masing (Eesti).
1996, september: Eesti Metsainstituudi sulgemine Tartus, koos Looduskaitse laboriga, kus kodumaa väikeloomade teadlastel oli võimalik töötada (viimasel perioodil küll vaid osalise töökoormusega).
1997: Raamat „Džungel. Avasta elu troopilises vihmametsas.” (tõlge inglise keelest). Selle ja järgnevate tõlkeraamatute tõlketööd sain oma isa Viktori kaudu, et maksta igakuiseid arveid olukorras, kus doktorikraadiga loodusteadlasena olin jäänud Eestis erialase tööta. (Joonis 15) --> Greenway, 1997
Joonis 15. Raamat „Džungel. Avasta elu troopilises vihmametsas.” (üks raamatutest, mille ma 1990-ndate lõpul inglise keelest tõlkisin)
1997, jaanuarist juunini: Keskkonnaõpetuse õpetaja Tartu Annemõisa koolis. Iga nädal oli mul 9 erinevat klassi, kellele valmistasin ise õppekava ja kontrollisin selle elluviimist. Töö oli väga tihe ja kurnav, enda jaoks aega polnud, ning vähestel vabadel hetkedel (nt pühapäeviti ja öösiti) tõlkisin raamatuid, et maksta oma igakuised arveid jm kulusid.
1997, juuni: Põhjamaade herpetoloogia konverents Taanis. (Joonis 16)
Joonis 16. Matti kilpkonnaga, Põhjamaade herpetoloogia konverentsil Taanis
1997–2004: Lähte Loodusesõprade Ringi (LSR) juhendamine koos raamatukogu töötaja Eve Tootsiga. Tartu Valla Kuukirjas kajastasin neid loodusõppe-käike 8 aasta vältel vist ca 50 kirjatükis. (Joonis 17)
--> Toots, 2008
--> https://youtu.be/5hE_jfAQR4o
Joonis 17. Lähte Loodusesõprade Ringis siili uurimas (Lähte, Tartumaa, 1998)
1997–2004: Öövalvuri ametiga elamisraha teenimine Oru Villa külalistemajas – Tartu linnas Kassitoome veerel. See oli rahulik ja sõbralik paik, teensin raha oma arvete maksmiseks, selleks olin seal majas tööl 8 aasta vältel, 4–12 korda kuus. Sel päeval kui 14. Dalai Lama seal peatus, ma tööl ei olnud. --> https://www.ohtuleht.ee/108049/dalai-laama-poorati-tartus-oige-hingamise-usku
1998, aprill: Vabaühenduse „Sicista Arenduskeskus” loomine. Selles ühingus asusin tegema loodusuuringuid ning ühiskonna teavitamist. (Joonis 18)
Joonis 18. Vabaühenduse „Sicista Arenduskeskus” koduleht
1998: Lindude loendus ja leviku kaardistamine Tartu linnas.
1998–2005: Kahepaiksete süvendatud uurimine Tartu linnas. (Joonis 19) --> Masing, 2000b,c, 1999d, 2001
Joonis 19. Sugulasliigid järvekonn (Rana ridibunda) ja veekonn (Rana esculenta), mõlemad letud Tartu linnas Emajõe ääres (2000)
1998, detsember: Nahkhiirte rände konverents Hannoveris, kus esinesin ettekandega. Elasin kohaliku loodushuvilise Alfred Benk’i majas, kus keldrikorrusel näidati selles linnas leitud hõbe-nahkhiirt. (Joonis 20)
Joonis 20. Päevane ekskursioon vanasse mõisaparki „Gut Sunder”, kus elas arvukalt loomaliike ning asus looduskool
1998: Raamat „Öine vahetus. Ööelu troopilises vihmametsas.” (tõlge inglise keelest). --> Riley, 1998
1999, jaanuar: Euroopa siiliuurimise konverents Londonis, ettekanne. (Joonis 21) --> Masing, 1999a
Joonis 21. Euroopa siiliuurimise konverents Londonis, ettekande tekst
1999: Raamat „Ellujäämise käsiraamat” (tõlge inglise keelest). --> Darman, 1999
--> http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?1858
1999: Raamat „Taxonomy and status of wild mammals in Estonia, 1945–1994”. --> Masing, 1999h
Valimik allikaid kolmanda perioodi tegevuste kohta
(A selection of sources about activities carried out during the third period)
Note! Some of those works were published on Academia.edu until 2017, when this website started to ask money from an unemployed European scientist ... After that I have published my works on ResearchGate for free ...
Darman, P. 1999. Ellujäämise käsiraamat. (Inglise keelest tõlkinud Matti Masing ja Kristina Pai) TEA Kirjastus, 276 lk. [Survival manual]
Greenway, T. 1997. Džungel. Koolibri. 64 lk. (Inglise keelest tõlkinud Matti Masing) [Jungle]
Masing, M. 1991a. Loomaliikide tundja. – Eesti Loodus, 9/10, 587–589. [Animal species expert]
Masing, M. 1991b. Small mammals – a Baltic Sea Project. Report of 1991. Tartu, 18 pp.
Masing, M. 1991c. Uruhiire-õhtu – kava ja teesid. Tartu, 2 lk. [Evening of voles – programme and theses]
Masing, M. [1992]. Nahkhiirte olukorrast ja kaitsest Eestis. Rmt: Lilleleht, V. (toim.) Eesti loomariigi kaitsest. Valgus, Tallinn, 146–159. [On the status and protection of bats in Estonia]
Masing, M. 1993a. Eesti siiliatlas. – Eesti Loodus, 7, 252–253. [Estonian distribution atlas of hedgehogs]
Masing, M. 1993b. Väikeloomad Vormsi saarel 1977–1992. (Lääne Eesti Saarestiku Biosfäärikaitseala Läänemaa osakond) [väikeloomade looduskaitselise uurimise näidistöö] [Small animals in Vormsi Island, 1977–1992]
MM, 1994
Masing, M. 1994a. Fenofaasid väikeloomade seires ja seiremetoodika väikeloomade põhiseirekohtades. Kogumik: Masing, M. (koostaja) 1994. Väikeloomade seire käivitamine 1994. aastal. Riiklik Keskkonnaseire Programm. Tartu. (Tartu Ülikooli Teadusraamatukogu) [Phenophases in monitoring the populations of small animals, and monitoring methods used at their main monitoring sites]
Masing, M. 1994b. Järvekonn Tartus. Zooloogiakonverents: "Zooloogia arengusuunad Eestis". Tartu, Extra-poster. [Marsh Frog in Tartu]
Masing, M. 1994c. Kuidas hävitatakse teadust. – Postimees, 19.9. [How science is being destroyed]
Masing, M. 1994d. Lendorav, üks omapärasemaid imetajaliike, on hävimisohus! – Eesti Loodus, 7, lk. 200. [Flying Squirrel, one of the most peculiar mammals, is under the threat of extinction!]
Masing, M. 1994e. Loomastiku seire üldpõhimõtted. Kogumik: Masing, M. (koostaja) 1995. Valimik seire juhendmaterjale aastaist 1993–1995. Tartu. (Tartu Ülikooli Teadusraamatukogu) [General principles of monitoring animal populations]
Masing, M. 1994f. Nahkhiirte seire detektoriga. Kogumik: Zooloogiakonverents: "Zooloogia arengusuunad Eestis". Tartu, P21. [Bat monitoring with a detector]
Masing, M. 1994g. Piusa. Vaikus? Pärast geniaalset looduskaitseideed. – Koit, 16.7. [Piusa. Silence? Afer a brilliant nature conservation idea.]
Masing, M. 1994h. Salu-vöötteo uued leiukohad Eestis. – Eesti Loodus, 5, 153–154. [New finding places of Brown-lipped Snail in Estonia]
MM, 1995
Masing, M. 1995a. Cranial diagnostics of the common vole, Microtus arvalis s.l., in eastern Europe. In: (Gurnell, J., ed.) 2nd European Congress of Mammalogy. Abstracts of oral and poster papers. Southampton: p. 51.
Masing, M. 1995b. Eesti loomade seire Leedust tulnu pilguga. – Postimees, 27.11. [Monitoring of Estonian animals with a glance of someone who arrived from Lithuania]
Masing, M. 1995c. External diagnostics of hedgehogs (gen. Erinaceus) in Estonia. In: (Gurnell, J., ed.) 2nd European Congress of Mammalogy. Abstracts of oral and poster papers. Southampton: p. 51.
Masing, M. 1995d. Kriitika ei ole vaikimine. – Postimees, 24.4. [Criticism is not silence]
Masing, M. 1995e. Loomastiku seire üldpõhimõtted. – Kogumik: Masing, M. (koostaja) 1995. Valimik seire juhendmaterjale aastaist 1993–1995. Tartu. (käsikiri Tartu Ülikooli Teadusraamatukogus) [General principles of monitoring animal populations]
Masing, M. 1995f. Monitoring of the Natterjack Toad, Bufo calamita, in western Estonia. – Memoranda Soc. Fauna Flora Fennica, 71(3–4), p. 152.
Masing, M. 1995g. Märkmeid Osmussaare loomastikust. Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 76, 70–79. [Notes on the fauna of Osmussaar Island]
Masing, M. 1995h. Seireprojekti "Nahkhiired ja siilid" üldprogramm. – Kogumik: Masing, M. (koostaja). Valimik seire juhendmaterjale aastaist 1993–1995. Tartu, töö 7, 9 lk. (käsikiri Tartu Ülikooli Teadusraamatukogus) [General programme of the project „Bats and hedgehogs”]
Masing, M. 1995i. Terioloogilisel ekspeditsioonil Leedus ehk seitse põnevat päeva. [About a theriological expedition in Lithuania] – Postimees, 04.9. [Seven exciting days on a theriological expedition in Lithuania]
MM, 1996
Masing, M. 1996a. Current situation in hedgehog studies in Estonia. In: First International Hedgehog Research Workshop. Abstracts. Arendal, Norway, 1–2.
Masing, M. 1996b. Eesti teadlased lähevad 21. sajandisse, varesesulg peos. – Postimees. [Estonian scientists are entering the 21st century with a crow's feather in their hand]
Masing, M. 1996c. External morphology of Estonian hedgehogs. Part 1. Description of characters. In: First International Hedgehog Research Workshop. Abstracts. Arendal, Norway, 5–6.
Masing, M. 1996d. Kas laane-karihiire arvukus tõuseb? – Eesti Loodus, 11/12, 390–391. [Is the number of Laxmann’s Shrew increasing?]
Masing, M. 1996e. Loomastiku uurimise perspektiivid ja praegune „Eesti Asi“. – Rannikupäev, Haapsalu, 28–29. juuni 1996. Teesid, 1 lk. [Perspectives on the study of fauna, and the current "Estonian Affair"]
Masing, M. 1996f. Monitoring of hedgehogs in Estonia as project of National Environment Monitoring Program. In: First International Hedgehog Research Workshop. Abstracts. Arendal, Norway, 7–8.
Masing, M. 1996g. Nahkhiired, meie ammused suvised naabrid. – Meie Maa, 08.10. [Bats, our long-term summer neighbours]
Masing, M. 1996h. Patsientidel on aeg end kaitsma hakata. – Eesti Päevaleht, 05.3. [It's time for patients to start protecting themselves]
Masing, M. 1996i. Recent distribution of hedgehogs in Estonia. In: First International Hedgehog Research Workshop. Abstracts. Arendal, Norway, 3–4.
Masing, M. 1996j. Riigiametnike korruptsioon – Eesti loodusteaduse ja looduskaitse lagunemise peapõhjus. – Looduskaitse Teataja, 3, Teema 1. [Corruption of public officials – the main reason for the decline of Estonian natural science and nature conservation]
Masing, M. 1996k. The safe use of bird rings – the continuing saga!. – Eurobat Chat, 6, p. 9. [heading not from the author]
Masing, M. 1996m. Uus taksonoomia Eesti terioloogias. – Eesti Loodus, 1, 25–27. [New taxonomy in Estonian theriology]
MM, 1997
Masing, M. 1997a. Eesti pisiimetajate süstemaatiline ja ökoloogiline uurimine, 1993–1996. ETF granti nr 596 lõpparuanne. Tartu, 77 lk. [Systematic and ecological study of Estonian small mammals, 1993–1996.]
Masing, M. 1997b. Methods used for monitoring amphibian populations in Estonia. – Memoranda Soc. Fauna Flora Fennica. 73, 119–124.
MM, 1998
Masing, M. 1998a. A method for estimating the value of bat roosts. – Myotis, 36. Proceedings of the 7th European Bat Research Symposium. Veldhoven, the Netherlands, 37–40.
Masing, M. 1998b. Aruküla koobastik, nahkhiired ja looduskaitse. – Sõnumileht, 24.12. [Aruküla Caves, bats and nature conservation]
Masing, M. 1998c. Eesti siiliatlas. – Horisont, 2, lk 13. [Distribution atlas of hedgehogs in Estonia]
Masing, M. 1998d. Jätkates Tartu Päkapikumaa teemat. – Tartu Postimees, 20.11. [Dontinuing the topic of Tartu Dwarfland]
Masing, M. 1998e. Nahkhiired Pärnumaal. – Pärnu Postimees, 05.8. [Bats in Pärnu district]
Masing, M. 1998f. Olukord Piusa Koobastiku Looduskaitsealal 1998. aastal ja enne seda – looduskaitseline aspekt. Ettekanne seminaril „Piusa täna ja eile”. Orava vallamaja, 20.11.1998. [Situation in the Piusa Cave Nature Reserve in 1998 and before – nature conservation aspect]
Masing, M. 1998g. Piusa: a glimpse into today and yesterday (leaflet and set of photos). – Sicista leaflet no. 1E. Tartu, 6 pp.
Masing, M. 1998h. Piusa: pilk tänasesse ja eilsesse (voldik ja fotode komplekt). – Sicista voldik nr 1. Tartu, 6 lk. [Piusa: a glimpse into today and yesterday (leaflet and set of photos)]
Masing, M. 1998i. Some ideas about how to improve the co-operative bat work in Europe. (manuscript sent to Eurobat Chat)
Masing, M. 1998j. Suletud ring. – Tartu Postimees, 28.12. [Closed circle: both funding bodies and local power are unable to step out of the closed circle; they are unable to value nature and provide the experts of nature with the possibility to educate people about nature in Tartu.]
Masing, M. 1998k. Thoughts around the freezing point. (About how I understand co-operation in bat conservation research in Europe). (manuscript presented to the EUROBATS Secretariat)
MM, 1999
Masing, M. 1999a. A review of hedgehog studies in Estonia 1988–1998. In: Reeve, N. (ed.) Third International Hedgehog Workshop. [Abstracts.] Roehampton Institute, London, 10–11 pp.
Masing, M. (co-composer of the Estonian part). 1999b. [Estonian part of the atlas of European mammals, mainly small mammals.] In: Mitchell-Jones, A.J., Amori, G., Bogdanowicz, W., Krystufek, B., Reijnders, P.J.H., Spitzenberger, F., Stubbe, M., Thissen, J.B.M., Vohralik, V. & Zima, J. The Atlas of European Mammals. Academic Press, London, 37–401. [sh vabaltelavate imetajate leiukohad Eestis seisuga 1995. a]
Masing, M. 1999c. Experience of bat monitoring with bat detectors in Estonia. – Trav. sci. Mus. nat. hist. nat. Luxembourg, 31, 51–58.
Masing, M. 1999d. Konnade olukord Tartus. Loomastiku Kaitse Töörühma üritus, Tartus Emajõe luhal, 14. septembril 1999. Tartu, 2 lk + 2 lisa. [The situation wiht frogs in Tartu. Event of the Fauna Protection Working Group on the Emajõgi riverbank in Tartu, September 14, 1999.]
Masing, M. 1999e. Nahkhiired Aruküla koobastes hindavad vaikust. – Edasi, 23.11. [Bats in Aruküla caves appreciate silence]
Masing, M. 1999f. Piusa: koopad, nahkhiired ja looduskaitse. – Sicista voldik nr 2. Sicista Arenduskeskus, Tartu, 6 lk. [Piusa: caves, bats and nature conservation]
Masing, M. 1999g. RKSP seireprojekti "Nahkhiired ja siilid" 1998. aasta töö kokkuvõte. Tartu. [Summary of the 1998 work of the RKSP monitoring project "Bats and Hedgehogs"]
Masing, M. 1999h. Taxonomy and status of wild mammals in Estonia, 1945–1994. Sicista, Tartu, 120 pp.
Masing, M. 1999i. The skull of Microtus levis (Rodentia, Arvicolinae). – Folia Theriologica Estonica, 4, 76–90.
Masing, M. 1999j. Trying to shape the BRIC of the Eurobats Network in Estonia. Presentation to the 4th Meeting of the Advisory Committee, 19–21 April 1999, Stockholm, Sweden. (Inf.EUROBATS.AC4.17)
Masing, M. 1999k. Ülevaade nahkhiirte ja siilide uurimisest ja seirest Tartus, 1948–1999. Lepingutöö. Tartu, 61 lk. (Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise osakond) [Overview of research and monitoring of bats and hedgehogs in Tartu, 1948–1999]
MM, 2000–2001 (väike valimik)
Masing, M. 2000a. Counting small terrestrial animals in Estonia over 50 years: amphibians, reptiles, hedgehogs, bats etc. – 7th Nordic Herpetogical Symposium, 15–17 August 2000. [Abstracts]. Romerike, Norway.
Masing, M. 2000b. Järvekonna olukord Tartus, 1925–1999. – Sicista voldik nr 13. Tartu, 6 lk. [The situation with the Marsh Frog in Tartu, 1925–1999]
Masing, M. 2000c. Kahepaiksed ja roomajad Tartu linnas 20. sajandil. – Sicista voldik nr 16. Tartu, 6 lk. [Amphibians and reptiles in the city of Tartu in the 20th century]
Masing, M. 2001. Kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired Tartu linnas. [Tartu], 10 lk. (Tartu Loodushariduse Keskus) [Amphibians, reptiles and bats in the city of Tartu]
Masing, M., Baranauskas, K. & Mickevičius, E. 1997. New data on bats of eastern Lithuania from summer 1995. – Myotis, 35, 95–101.
Masing, M. & Keppart, V. 1997. Kaitset vajavad loomaliigid Eesti metsades (kahepaiksed, roomajad, pisiimetajad). AS Eesti Metsakeskus & EPMU Metsakorralduse Instituut. Tartu, 50 lk. [Animal species in Estonian forests that need protection (amphibians, reptiles, small mammals)]
Masing, M., Lutsar, L. & Lotman, K. 1998. Monitoring bats with bat detectors in Estonia. – Myotis, 36. Proceedings of the 7th European Bat Research Symposium. (Veldhoven, the Netherlands), 167–176. [with too many mistakes]
Masing, M., Poots, L., Randla, T. & Lutsar, L. 1999. 50 years of bat-ringing in Estonia: methods and the main results. – Plecotus et al., 2, 20–35.
Masing, M. & Vilbaste, A. 1993. Meta menardi – uus ämblikuliik Eestis. – Eesti Loodus, 5/6, 222–223. [European Cave Spider – a new spider species in Estonia]
Murumägi, A. & Masing, M. 1996. Results of monitoring of hedgehogs in Estonia in 1994. In: First International Hedgehog Research Workshop. Abstracts. Arendal, Norway, 9–12.
Riley, P, 1998. Öine vahetus. Ööelu troopilises vihmametsas. Karrup. 17 lk. (Inglise keelest tõlkinud Matti Masing ja Viktor Masing) [Night shift. Nightlife in the tropical rainforest.]
Toots, E. 2008. Ühe suure loodusesõbra nostalgilisi mälestusi [Lähte Loodusesõprade ringist]. – Meie Leht 1(17), jaanuar 2008. Tartumaa raamatukoguhoidjate meele- ja häälekandja, lk 12–13. [Nostalgic memories of a great nature lover [From the Lähte Naturalists’ Circle]]
Zagorodniuk, I., Masing, M. & Peskov, V. 1991. Põld-uruhiire teisikliigid Eestis. – Eesti Loodus, 11, 674−678. [Sibling species of the Field Vole in Estonia]




















