1975–1990

Teine periood: 1975–1990 (loodusuuringute algus)

Väikeloomade uurimine Eestis jm Euroopas.

1975: Nahkhiirte uurimise ajaloos kolmanda perioodi algus Eestis (esmakordselt toimuvad nahkhiirte uuringud kogu Eesti alal ning kõigil aastaaegadel).

Sel perioodil leitud Eesti jaoks üks uus nahkhiireliik (habelendlane) ja teine liik leitud esmakordselt talvitumas (Nattereri lendlane). Eestis kokku tõestatud seega 11 liiki nahkhiiri.

1975, märts: Iseseisva nahkhiirte uurimise algus, Lääne-Eesti mõisakeldrites talvituvad nahkhiired. --> Masing, 1981b

1975: Rongapoja üleskasvatamine oma toonases elupaigas Penijõe mõisahoone teisel korrusel. (Joonis 1)

Joonis 1. Penijõe mõisahoones üles kasvatatud ronk, suvi 1975

1975: Elu puude otsas: aprillis ja mais igal hommikul puudele kinnitatud omavalmistatud kuldnokakastide-automaatpüüniste kontrollimine (sinna sattunud lindude rõngastamiseks) võimaldas mul öelda: „Puu otsas liikuda on vabam kui maa peal”.

1975 jne: Teaduslike jm teadmisel põhinevate (peamiselt loomastiku uuringuid käsitlevate) artiklite avaldamine Eestis ja välismaal; sh kogumikes „Loodusevaatlusi” ja „Eesti ulukid”, ajakirjas „Eesti Loodus” jm.

1975–1980: Õpingud Tartu Riiklikus Ülikoolis; selle lõpetamise järel olid minu lõpudiplomil kirjas järgmised erialad: bioloogia, looduslike ressursside ratsionaalne kasutamine ja looduskaitse, bioloogia- ja keemiaõpetaja.

1976–1993: Nahkhiirte massrõngastamine talvituspaikades Eestis. (Joonised 2 ja 3) --> Masing jt, 1999

Joonis 2. Talvine ekspeditsioon Piusa koobastesse (1976: Ilmar Tasa, Toivo Raudver, Linda Poots ja Enno Väljal)

Joonis 3. Suurkõrv (Plecotus auritus) rõngaga (1976)

1976, jaanuar: Nahkhiirte uurimise algus Eesti meresaartel (ekspeditsioon Saaremaale, nahkhiirte talvitumise uurimine sealsetes keldrites).

1976, oktoober: Nattereri lendlane (Myotis nattereri) – uus nahkhiireliik talvitujana Eestis (Hagudi mõis, Rapla rajoon). (Joonis 4) --> Masing, 1977

Joonis 4. Nattereri lendlane talvitumas ühes Raplamaa mõisakeldris

1976 jne: Pisiimetajate suure teaduskogu loomine Tartus, välitöödel kogutud materjalidest. (Joonis 5) --> Masing, 2024

Joonis 5. Tikutoosides pisiimetajate koljud

1977, jaanuar: EBCBR (East Baltic Centre for Bat Research) loomine.

1977, jaanuar: Ajalooline jäine retk Eesti läänesaartele; Tartust väljunud „Eesti Looduse” kõrgerattaline villis – sees autojuht Enno, toimetaja Leo, üliõpilane Matti ja tema klassivend Toivo – jõudis Rohuküla sadamasse veidi aega pärast praami väljumist Heltermaa suunas. Kavas oli ajaloos esimene ekspeditsioon Hiiumaale nahkhiirte talvitumist uurima. Et külma tõttu oli merejää väga paks, siis suutis inimesi ja autosid vedav praam läbida vahemaa Rohukülast Heltermaale vaevu 24 tunniga; seega oli meil vaja mitu päeva oodata, et saada jägmisele praamile Hiiumaa suunas.

Otsustasin kasutada selle äkitselt tekkinud vaba aja, korraldades lisa-ekspedistiooni lähedal asuvale Vormsi saarele, kuhu me kahekesi koos oma klassivenna Toivoga läksime, kõndides 15 km üle jää ja Vormsi saare; autojuht Enno ja toimetaja Leo jäid aga Haapsalu võõrastemajja ootele.

Vastu ööd Hullo võõrastemajja jõudes saime seal majutuse, ent varsti tuli meie tuppa piirivalvur dokumente kontrollima – kõik oli korras, sest meil oli kaasas paberil ja pitsatitega komandeering Haapsalu rajooni piiritsooni (kuhu toona kuulus lisaks Hiiumaale ka Vormsi saar) ............. [selle ülipõneva ekspeditsiooni ülevaade võiks jätkuda mujal]

1977–1996: Nahkhiirte jt väikeloomade teemal artiklite regulaarne avaldamine ajakirjas „Eesti Loodus” (kuni aastani 1996, kui tänavale aetud loodusteadlasel ei sobinud ennast näidata „valel toolil”).

1977, september: Esmakordne osalemine nahkhiireteaduslikul konverentsil (Tšeget, Põhja-Kaukaasia); esitasin seal ettekande nahkhiirte talvitumisest Eestis. Taolised konverentsid toimusid N Liidus regulaarselt iga mõne aasta järel ning pärast 1977. a osalesid eesti nahkhiireuurijad neil konverentsidel Moskvas (1982), Kiievis (1985) ja Pensas (1989). (Joonis 6)

Joonis 6. Konverentsist osavõtjad Elbruse mäe foonil (Tšeget, september 1977)

1978, juuli: Nahkhiirte-alaste väliuuringute ehk ekspeditsioonide algus Lõuna-Balti aladel (Läti, Leedu, Kaliningradi oblast) jm Euroopas. (Joonis 7) --> Masing & Buša, 1983; Masing, 1984c

Joonis 7. Huviline nahkhiireuurija Matti, seismas ühe nahkhiirekeldri ees (Põhja-Läti, 1980)

1978–1979: „Nahkhiirte talvitumisest madalatel õhutemperatuuridel” [kriitiliste temperatuuride esmakordne määramine nahkhiirte talvituspaigas]. --> Masing, 1981c; ResearchGate

1980: Ettepanek nahkhiirte kaitsealade moodustamiseks suuremates tehiskoobastes Eestis (Linda Poots ja Matti Masing).

1980–1983: Kolmas periood minu elust Penijõel, töötades taas Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal, nüüd teaduri töökohal. Minu töö oli väikeloomade (kahepaiksete, roomajate ja pisiimetajate) uurimine. Elukoht taas Penijõe mõisahoones, teisel korrusel. (Joonis 8) --> Masing, 1983a, 1987c

Joonis 8. Penijõe mõisa peahoone, Matti elukoht (1981)

1981: Välitööd väikeloomade teemal Matsalu Looduskaitsealal ning raamatu „Lendlased” käsikirja koostamine.

1984: Aspirantuur Tartu Riiklikus Ülikoolis, zooloogia erialal. Aspirantuuri lõppedes selgus, et väitekirja kaitsta Eestis ei saa – ilmselt seetõttu, et puudusid selle eriala teadlased.

1984: Referaat Tartu Ülikoolis „Mateeria peegeldumise kõrgematest vormidest”. --> Masing, 1984b

1984, juuli: Esmakordne nahkhiirte võrgupüük Eestis (Alatskivi kirik); selle võrgu saime ajutiselt laenuks ekspeditsioonil kaasas olnud Leningradi kolleegilt.

1984–1988: Nahkhiirte uurimine linnupesakastides Pärnumaal (sh 7 liiki nahkhiiri tihasekastides leitud). (Joonis 9) --> Masing, 2015, 2024

Joonis 9. Võiste mets Pärnumaal. Lauri Lutsar linnupesakasti juures, kus elasid nahkhiired. (2002)

1984–1988: Nahkhiirte rände uuring Eesti läänerannikul (Kabli, Lao), sh võrepüüniste ehitamine ja katsetamine. (Joonised 10 ja 11) --> Masing jt, 1987a,b; Masing, 1989c, 2009, 2024; ResearchGate

Joonis 10. Kabli linnumõrd, kus öösiti püüdsime nahkhiiri (1988)

Joonis 11. Võrepüünis BT-7433 (maailma parim nahkhiirte automaatpüünis), asetatuna ööseks Kabli linnumõrda (Kabli, 1988)

1984, august: Habelendlane (Myotis mystacinus) – uus nahkhiireliik Eestis (Kabli rannas, võrepüünistega püügil). (Joonised 12 ja 13) --> Masing jt, 1987

Joonis 12. Võrepüünisega püütud teisikliigid: tõmmulendlane ja habelendlane kõrvuti (Kabli, 1988)

Joonis 13. Habelendlase portree

1984: Raamat „Lendlased” – esimene raamat maailmas perekond „lendlased” kohta (J. Gaisler, 1980-ndad). (Joonis 14) --> Masing, 1984a

Joonis 14. Raamat „Lendlased”

1986: Võsa-uruhiir (Microtus subterraneus) – uus uruhiireliik Eestis. (Joonis 15) --> Masing jt, 1988

Joonis 15. Võsa-uruhiir

1987, august: Esmakordne osalemine nahkhiireteaduslikul konverentsil väljaspool Nõukogude Liitu (Praha). Edaspidi osalesid eesti nahkhiireuurijad Euroopa või maailma hiropteroloogilistel konverentsidel aeg-ajalt, sh Austraalias (1989), Hollandis (1996), Saksamaal (1998, 2009, 2013), Prantsusmaal (2002), Poolas (2004), Iirimaal (2005), Ungaris (2008), Tšehhis (2010), Rootsis (2009), Leedus (2011), Gibraltaris (2018) ja Hispaanias (2024). (Joonis 16) --> Masing, 1987b,e, 1989b,c,d

Joonis 16. Matti stendi-ettekanne – Nõukogude Liidu teadlase esimene ettekanne lääne nahkhiirekonverentsil (Praha, 1987)

1988: Lõunasiil (Erinaceus roumanicus) – uus siililiik Eestis. (Joonis 17) --> Ernits, 1988; Masing, 1988h, 1990d

Joonis 17. Kaks siililiiki kõrvuti – harilik siil ja lõunasiil (Kabli, 1988)

1988–1998: „Eesti siiliatlas” (ettekanne 1988; artiklid ajakirjas Eesti Loodus ja Horisont). (Joonis 18) --> Masing, 1988h, 1990d, 1993, 1998 

Joonis 18. „Siiliõhtu” teesid. Kui uus imetajaliik Eestis leitud, siis sobib sellest kohe ka ühiskonnale teada anda ... Nõnda saigi tehtud sügisel 1988.

1988–1990: Nahkhiirte regulaarne suvine võrgupüük Eestis (Alatskivi, Limnoloogia, Palupõhja, Roostoja jm).

1989: Nahkhiirte uurimise konverents Pensas ja talvine ekspeditsioon koos ööbimisega Virga koopas (Matti Masing ja Lauri Lutsar).

1990: Nahkhiirte uurimise ekspeditsioonid Kaukaasias ja Krimmis. (Matti Masing) (Joonis 19) --> Strelkov jt, 1990

Joonis 19. Nädalane viibimine puudeta Kuyuk-Tuki saarel Põhja-Krimmis andis tulemuseks kuldlendlase ehk stepilendlase (Myotis aurascens) ja suurvidevlase (Nycalus noctula) (august 1990; Masing, 2015)

1990: Raamat „Eesti koopad – nahkhiirte unikaalsed hulgitalvitumise paigad” (vene k). --> Masing, 1990a

1990, oktoober: Bioloogiakandidaadi (PhD) väitekirja kaitsmine Moskva oblastis: „Eesti nahkhiired: asurkonade kaasaegne seisund ja kaitse ökoloogilised alused”. (Matti Masing) --> Masing, 1990b

Valimik allikaid teise perioodi tegevuste kohta

(A selection of sources about activities carried out during the second period)

Note! Some of those works were published on Academia.edu until 2017, when this website started to ask money from an unemployed European scientist ... After that I have published my works on ResearchGate for free ...

Ernits, P. 1988. Teine siililiik Eestis. – Eesti Loodus 38 (12), 788–790. [Second species of hedgehogs in Estonia]

Ernits, P., Kaal, M., Masing, M. & Timm, U. 1983. Ruhnu saare loomastikust. – Eesti ulukid, 2. Tallinn, 91–97. [On the fauna of Ruhnu Island]

Ernits, P., Kalda, R., Masing, M., Miljutin, A. & Timm, U. 1985. Pisiimetajate levikuatlase koostamisest. – XIV Eesti looduseuurijate päeva ettekannete kokkuvõtted. Tallinn, 52–56. [On compiling the distribution atlas of small mammals]

Ernits, P., Masing, M. & Miljutin, A. 1984. Pisiimetajate faunast Hiiumaal. – Eesti ulukid, 3. Tallinn, 66–74. [On the fauna of small mammals in Hiiumaa Island]

Farafonova, G.V. & Masing, M.V. 1985. [On the finds of flies of the family Nycteribiidae from the Baltic area]. – Parazitologija. 19, 4, 317–318. (in Russian)

Keppart, V., Keppart, P. & Masing, M. 1984. Haruldased nahkhiired Kablis. – Eesti Loodus, 9, 603–605. [Rare bats at Kabli]

Liiva, E. & Masing, M. 1987. [Ökoloogilised vaatlused nahkhiirte talvituspaikades.] – Acta et comm. Univ. Tartuensis, 769, 41–55. (vene k) [Ecological observations at the hibernation sites of bats] (in Russian)

Lutsar, M., Masing, M. & Poots, L. 2000. Changes in the numbers of hibernating bats in the caves of Piusa (Estonia), 1949–1999. – Folia Theriologica Estonica, 5, 101–117.

Masing, M. 1977. Nattereri lendlane meil ja mujal. – Eesti Loodus, 7, 439–440. [Natterer’s Bat in Estonia and elsewhere]

Masing, M. 1978a. Kuidas määrata ja rõngastada nahkhiiri. – Eesti Loodus, 4, 261–266. [How to identify and ring bats]

Masing, M. 1978b. Nattereri lendlane Põhja-Euroopas. Kursusetöö. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 50 lk. [Natterer’s Bat in Norhern Europe]

Masing, M. 1979. Tõmmulendlane Eestis. Kursusetöö. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 69 lk. [Brandt’s Bat in Estonia]

Masing, M.V. 1980a. [Nahkhiirte talvituspaikadest Eestis.] Rmt: Rukokrylye (Chiroptera). Moskva, 196–198. (vene k) [On the winter quarters of bats in Estonia] (in Russian)

Masing, M. 1980b. Tõmmulendlane Eestis. – Eesti Loodus, 1, 29–33. [Brandt’s Bat in Estonia]

Masing, M. 1980c. Veelendlane Eestis. Diplomitöö. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 106 lk. [Daubenton’s Bat in Estonia]

Masing, M.V. 1981a. [Estimation of the abundance of bats, and bat protection in the Baltic countries]. – In: Biologicheskie aspekty okhrany redkikh zhivotnykh. Sbornik nauchnykh trudov. Moskva, 94-96. (in Russian)

Masing, M. 1981b. Nahkhiirte talvitumisest Lääne-Eestis. – Loodusevaatlusi 1979, 1, 172–182. [On the hibernation of bats in Western Estonia]

Masing, M. 1981c. Nahkhiirte talvitumisest madalatel õhutemperatuuridel. – Eesti Loodus, 12, 760–764. [On the hibernation of bats at low air temperatures]

Masing, M. 1981d. Selts: Käsitiivalised. Rmt: Kaal, M. (Toim.). Eesti imetajate määramistabelid. Eesti Põllumajandusministeeriumi Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus. Tallinn, lk 9–47. [Order: Chiroptera]

Masing, M. 1982a. Nõuandeid nahkhiirte rõngastajaile. – Loodusevaatlusi 1980, 1, 115–119. [Advice to bat ringers]

Masing, M. 1982b. Õhutemperatuurist nahkhiirte talvituspaikades. – Eesti ulukid. Tallinn, 67–74. [On the air temperature at winter quarters of bats]

Masing, M. 1983a. Kahepaiksed, roomajad, imetajad. – Eesti Loodus, 11, 753–755. [Amphibians, reptiles, mammals]

Masing, M. 1983b. Liiklus ja loomade hukkumine teedel. – Eesti Loodus, 10, 660–663. [Road traffic and death of animals on the roads]

Masing, M. 1983c. Nahkhiirte leiukohad ja varjepaigad Eestis. – Eesti ulukid, 2. Tallinn, 71–82. [Finding places and shelters of bats in Estonia]

Masing, M. 1983d. Nahkhiirte tähtsamad talvituspaigad ja nende olukord Eestis. (koostatud 21.3.1983; esitatud Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile, käsikiri) [9 koopa nimed koos nahkhiirte loendusandmetega; koobaste-talvituspaikade kaitsekorralduse peamised nõuded] [Important hibernation sites of bats, and their situation in Estonia]

Masing, M. 1983e. On the hibernation of bats in Estonia. – Myotis, 20, 5–10.

Masing, M. 1983f. Results of bat-banding in Estonia. – Myotis, 20, 51–52.

Masing, M. 1984a. Lendlased. Valgus, Tallinn, 110 lk. [Bats of the genus Myotis]

Masing, M. 1984b. Mateeria peegeldumise kõrgematest vormidest. Referaat. TRÜ Filosoofia kateeder. Tartu, 25 lk. [On the higher forms of reflection of matter]

Masing, M. 1984c. [Materjale nahkhiirte (Chiroptera) fauna kohta Lõuna-Balti piirkonnast.] – Loodusevaatlusi 1981, 1, 110–120. (vene k) [Materials on the bat fauna from the South Baltic region] (in Russian)

Masing, M. 1985. Faunistika päevaprobleeme. – Edasi, 08.8. [Current issues in faunistics]

Masing, M. 1986. Meie pisiimetajate levikuatlas. – Eesti Loodus, 2, 99–102. [Distribution atlas of our small mammals]

Masing, M. (koostaja) 1987a. Eesti Terioloogia Seltsi noortesektsiooni esimene konverents. Teesid. Tallinn, 7 lk. [The first conference of the youth section of the Estonian Theriological Society]

Masing, M. 1987b. Field identification of Myotis mystacinus and Myotis brandti. – Poster presentation of the 4th European Bat Research Symposium. Prague, 18–23 August 1987.

Masing, M. 1987c. Kahepaiksete, roomajate ja imetajate jälgimisest Matsalu looduskaitsealal. – Loodusevaatlusi 1984, 1, 31–45. [väikeloomade looduskaitselise uurimise näidistöö] [On the observation of amphibians, reptiles and mammals in Matsalu Nature Reserve]

Masing, M. 1987d. [Nahkhiirte liikumine varjepaikade vahel talvel.] – Acta et comm. Univ. Tartuensis, 769, 56–60. (vene k) [Movements of bats between winter shelters]

Masing, M. 1987e. New data on the longevity and movements of bats banded in Estonia. In: Fourth European Bat Research Symposium. Abstracts. Prague, p. 90.

Masing, M. 1988a. [About the status and conservation of bats in Estonia, Latvia, Lithuania, and Kaliningrad oblast of Russia]. In: Stebbings, R.E. 1988. The Conservation of European Bats. Christopher Helm, London, 104–110.

Masing, M. 1988b. Aeg on tulnud maksta. – Edasi, 04.2. [The time has come to pay]

Masing, M. 1988c. Katastroof linnuriigis. – Edasi, 02.6. [A catastrophy in Bird kingdom]

Masing, M. 1988d. Kõre kaitsest Ruhnu saarel. – Informatsiooniseeria XIV. Keskkonnakaitse, 11 (5), 10–11. [On the protection of Natterjack Toad in Ruhnu Island]

Masing, M. 1988e. Käsitiivaliste koopakaitsealadest Eestis. – Informatsiooniseeria XIV. Keskkonnakaitse, 11 (5), 7–10. [On bat preservation sites of the cave type in Estonia]

Masing, M. 1988f. Long-distance flights of Pipistrellus nathusii banded or recaptured in Estonia. – Myotis, 26, 159–164.

Masing, M. 1988g. [Nahkhiirte olukorrast ja kaitsest Eestis, Lätis, Leedus ja Kaliningradi oblastis.] Rmt: Stebbings, R.E. 1988. The Conservation of European Bats. Christopher Helm, London, 104–110. [On the situation and protection of bats in Estonia, Latvia, Lithuania and Kaliningrad region]

Masing, M. (koostaja) 1988h. Siiliõhtu: programm ja teesid. Tartu, 4 lk. [Evening of hedgehog: programme and theses]

Masing, M. 1989a. A long-distance flight of Vespertilio murinus from Estonia. – Myotis, 27, 147–150.

Masing, M. 1989b. Bat research and bat protection in Estonia. In: Hanák, V., Horáček, I. & Gaisler, J. (eds.). European bat research 1987. Proceedings of Fourth European Bat Research Symposium. Charles University Press. Praha, 343–347.

Masing, M. 1989c. Experiments with bat traps. In: Hanák, V., Horáček, I. & Gaisler, J. (eds.). European bat research 1987. Proceedings of Fourth European Bat Research Symposium. Charles University Press. Praha, 617–618.

Masing, M. 1989d. Studies on bat migration in Estonia. – In: 8th International Bat Research Conference. [Abstracts] Sydney, Australia, p. 19.

Masing, M. 1990a. Eesti koopad – nahkhiirte hulgitalvitumise ainulaadsed paigad. Tartu, 83 pp. (vene k) [Caves of Estonia – unique places of mass-hibernation of bats] (in Russian)

Masing, M. 1990b. Eesti nahkhiired: asurkondade kaasaegne seisund ja kaitse ökoloogilised alused. Väitekiri. Tartu, 233 lk. (vene k) [Bats of Estonia: current status of populations and ecological grounds for protection] (in Russian)

Masing, M. 1990c. Eesti zooloogia – kas maailmatasemel? – Horisont, 4, 15–16. [Estonian zoology, is it at world level?]

Masing, M. 1990d. Siilide eristamistunnused ja levik Lõuna-Pärnumaal. – Eesti Loodus, 6, 355–359.[Identification characters and distribution of hedgehogs in Southern Pärnumaa]

Masing, M. 1993. Eesti siiliatlas. – Eesti Loodus, 7, 252–253. [Distribution atlas of hedgehogs in Estonia]

Masing, M. 1998. Eesti siiliatlas. – Horisont, 2, lk 13. [Distribution atlas of hedgehogs in Estonia]

Masing, M. 2009. A review of bat migration studies carried out in Estonia (1984–2009). Part one: First period (1984–1990). – Bat Migration in the Baltic Area. Lund, 12–14 November 2009. Oral presentation, 25 pp.

Masing, M. 2015. Eesti nahkhiired. Sicista Arenduskeskus, Haapsalu ja Tartu, 116 lk. [Bats of Estonia]

Masing, M. 2024. Nahkhiirte uurimise ajaloost Eestis (ja mitte ainult). Avatud Maailm, 311 lk. [On the history of bat research in Estonia]

Masing, M. & Buša, I. 1983. [Nahkhiirte talvitumisest Lõuna-Balti piirkonnas.] – Soobshcheniya Pribaltijskoj komissii po izucheniyu migracii ptic, 16, 102–114. (vene k) [On the hibernation of bats in the South Baltic area]

Masing, M., Keppart, P. & Keppart, V. 1982. Nahkhiirte talvitumisest Põhja-Eestis. – Loodusevaatlusi 1980, 1, 99–115. [On the hibernation of bats in Northern Estonia]

Keppart, V., Keppart, P. & Masing, M. 1984. Haruldased nahkhiired Kablis. – Eesti Loodus, 9, 603–605. [Rare bats at Kabli]

Masing, M., Keppart, V., Keppart, P., Leivits, A. & Vilbaste, H. 1987a. Nahkhiirte rände uurimisest Kablis 1984. aasta sügisel. – Loodusevaatlusi 1985, 1, 75–86. [Studies on bat migration in Estonia in autumn 1984.]

Masing, M., Laur, T., Leivits, A. & Vilbaste, H. 1987b. Studies on bat migration in Estonia in autumn 1985. – Loodusevaatlusi 1985, 1, 87–103.

Masing, M., Lutsar, L. & Hint, E. 1988. Võsa-uruhiire esmasleid Eestis. – Eesti Loodus, 1, 47–48. [The first find of European Pine Vole in Estonia]

Masing, M. & Poots, L. 1979. Haruldaste nahkhiirte leiukohad Eestis. Rmt: Looduskaitse komisjon. Eesti NSV Punane Raamat. Loomad. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Tartu. [Finding places of rare bat species in Estonia]

Masing, M. & Poots, L. 1980. Ettepanekud nahkhiirte kaitse korraldamiseks Eesti NSV-s. (koostatud 25.3.1980; ette kantud ENSV TA Looduskaitse komisjonis Tartus, kevadel 1980; käsikiri) [sh: Piusa suur koobas, Ülgase koobas, Vääna-Humala I koobas, Vääna-Posti koobas] [Proposals to implement bat conservation in Estonia]

Masing, M. & Poots, L. 1984a. Nahkhiired vajavad kaitset. – Eesti Loodus, 5, 303–307. [Bats need protection]

Masing, M. & Poots, L. 1984b. Nahkhiirte talvitumisest Lõuna-Eestis. – Loodusevaatlusi 1981, 1, 95–109. [On the hibernation of bats in Southern Estonia]

Masing, M.V. & Poots, L.K. 1988. [Hiropteroloogiline monitooring Eestis.] Rmt: Rukokrylye. Naukova Dumka, Kiev, 128–130. (vene k) [Chiropterological monitoring in Estonia] (in Russian)

Masing, M.V., Poots, L.K. & Randla, T.E. 1982. [The results of bat-banding in Estonia]. In: Mlekopitayushchie SSSR. III s’ezd Vsesoyusznogo Teriologicheskogo obshchestva. Tezisy dokladov, 2. Moskva, p. 332. (in Russian)

Masing, M., Poots, L., Randla, T. & Lutsar, L. 1999. 50 years of bat-ringing in Estonia: methods and the main results. – Plecotus et al., 2, 20–35.

Masing, M. & Timm, U. 1988. Viljandi rajooni imetajatest. – Eesti ulukid, 5. Tallinn, 66–82. [On the mammals of Viljandi district]

Medvedev, S.G. & Masing, M.V. 1987. [Fleas of the family Ischnopsyllidae (Siphonaptera) from the Baltic area]. – Parazitologija, 21(3). 459–466. (in Russian)

Strelkov, P.P., Ilyin, V.J., Masing, M.V. & Morozov, P.N. 1990. [Uusi andmeid nahkhiirte kohta Põhja-Kaukaasiast.]. Kogumik: Rukokrylye. Materialy 5-go Vsesoyuznogo soveshchaniya po rukokrylym (Chiroptera). Pensa, 65–72. (vene k) [New data on bats from Northern Caucasus] (in Russian)

Timm, U., Ernits, P., Masing, M. & Miljutin, A. 1988. Endla looduskaitseala imetajate faunast. – Eesti ulukid, 5. Tallinn, 83–94. [On the mammal fauna of Endla Nature Reserve]